1242. aasta 5. aprillil maha peetud Peipsi Jäälahing on neid väheseid üksiksündmusi ajaloos, mille toimumisest teavad vähemalt siin Eestis ja meie idanaabri Venemaa pool peaaegu kõik. Iseasi, mida nad täpselt teavad või arvavad teadvat. Et Jäälahing on tihedalt seotud hilisema Moskva suurvürsti- ja tsaaridünastia esiisa ja õigeusu pühaku Aleksander Nevski isikuga, on see sündmus kaua olnud teravalt ideologiseeritud ja mütologiseeritud, selle ümber on rajatud suurvenelaste rahvustunne ja ajalooteadvus. Venemaal Jäälahingust loodud müüt ei haaku samas päris hästi allikaist teadaoleva ega ka üldise taustaga. Ometi on Jäälahing tänuväärne teema, jutustamaks mitte ainult sellest kokkupõrkest, vaid üldse tollasest ajast, oludest ja inimestest. Jäälahingus peegeldub nagu veetilgas kogu see kauge ajastu. Asjaolu, et too ammune taplus nii paljudele ikka veel korda läheb, võimaldab leida sellele loole ärakuulajaid.