Viisteist aastat ei ole piisavalt pikk aeg selleks, et teha kõikehõlmav kokkuvõte õiguskantsleri institutsioonist. Käesolevate kaante vahele kogutud viisteist kõige olulisemat kaasust võiks sellegipoolest anda vastuse küsimusele, millega õiguskantsler tegeleb. Kas õiguskantsler on õiguskubjas või juriidiline tähenärija, kelle ainuke eesmärk on seadustes ja määrustes näpuga järje ajamine ning õiguslik abstraheerimine ja subsumeerimine? Kas õiguskantsler on objektiivne põhiseaduslikkuse järelevalvaja, kes peab tagama kõigi õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega, või hoopis põhiõiguste kaitsja? Kus jookseb piir õiguse ja poliitika ehk lubatava ja lubamatu vahel? Kindlasti ei leia me käesolevast kogumikust (ega kusagilt mujalt) ammendavaid vastuseid kõigile neile küsimustele.
