«1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal» annab varasematest põhjalikuma ülevaate 1919. aasta veebruaris Eesti Vabadussõja tagalas aset leinud talurahva mässust valitseva võimu vastu. Mässu puhkemist soodustavad asjaolud olid saareline asend ja sellest tingitud puudulik informatsioon riigis valitsevate olude kohta, sh. mobilisatsioonidest Vabadussõtta, ning kitsamas plaanis probleemid maa ja selle kasutusõigusega, mida oskasid enda kasuks pöörata enamlusmeelsed vabariigi vastased.

Uurimistöös on kasutatud mitmeid pikka aega tutvustamata jäänud arhiivimaterjale, mis täidavad senistesse käsitlustesse jäänud lünki ja küsitavusi. Laiemalt valgustatakse ka kohaliku võimuvõitluse tagamaid, mis mässulise õhkkonna tekkimisele oluliselt kaasa aitasid. Nõukogude ajal «ülestõusu» nime all tuntud vastuhaku kohta ilmunud kirjutiste järel on käesolev teos esimene raamatuna avaldatud uurimus iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajal.

Raamatu autor on Saaremaa Muuseumi teadur, ajaloomagister Piret Hiie (sünd. 1985), kelle sulest on varem ilmunud artikleid Saaremaa purjespordi ajaloost ja 2009. aastal raamat «Saaremaa Merispordi Selts. 125 aastat purjesporti Kuressaares läbi aegade ja mälestuste». Illustreeritud 27 fotoga.