1941. a. suvel tuli sõda Eestisse ja veeres üle Tartumaa – Lõuna-Eesti idapoolse maakonna Võrtsjärve ja Peipsi vahel. Seda sõda nimetatakse NSV Liidu ja Eesti NSV ajalookäsitluses Suureks Isamaasõjaks. Eesti jaoks niisugune nimetus ei kehti. Kuna NSV Liit okupeeris ja annekteeris Eesti Vabariigi 1940. a., siis ei saa annekteeriv riik olla annekteeritud riigi kodanikele isamaaks ega tema sõda talle isamaasõjaks. Sõltumata sellest, kummal poolele eesti mehed sõdisid, oli see sõda eelkõige kahe tolleaegse röövriigi – NSV Liidu ja Suur-Saksamaa omavaheline heitlus Teises maailmasõjas.

Käesolevas raamatus käsitletakse 1941. a. juuni- ja juulikuu sündmusi Tartumaal. Et mõista seda, mis sundis eesti mehi relvavõitlusse, meenutatakse esimese okupatsiooniaasta tunnusjooni ja esimeste sõjanädalate eluolu Eestis. Üksikasjalikumalt puudutatakse partisanivõitlust siin- ja sealpool Emajõge, partisanilahinguid Emajõe rindejoonel ning sõjaaegset punast terrorit Tartumaal.