Eesti on maa, mille pärast on ajaloos ägedalt heideldud. Nii pole imestada, et siin on löödud arvukalt lahinguid, mille tulemused on mõjutanud mitte üksnes Eesti, vaid kogu Läänemere piirkonna, vahel koguni laiemalt Euroopa saatust.
1219. aastal Lindanisa (Tallinna) all toimunud lahing andis legendi järgi Taani riigile tema lipu – Dannebrogi, mis on ühtlasi vanim teadaolev riigilipp maailmas. Kui Vene valitseja Ivan IV Julma väed kuudepikkuse asjata piiramise järel 16. märtsil 1571. aastal Tallinna müüride alt lahkusid, helistati kirikukellasid ja peeti tänujumalateenistusi kogu Saksa-Rooma impeeriumis. Rootsi noore kuninga ootamatu võit Narva all 1700. aastal lõi laineid kogu Euroopas, pannes koguni Voltaire'i Karl XII-le kiitust laulma. 1919. aastal sundis Eesti vägede vastupealetung kommunistliku Venemaa juhtkonda peatama oma Euroopa piiridele jõudnud üksuste edasitungi ning paiskama need eestlaste vastu, millega kukkus läbi Punaarmee esimene katse Euroopasse tungida. 1944. aastal oli Narva rinne siia koondatud jõudude kontsentratsiooni poolest kuumim koht kogu idarindel. Oleks Punaarmeel õnnestunud siit läbi murda, oleks see tähendanud ilmselt lõppu Soome vabadusele ning võimaldanud Stalinil üle Ida-Preisimaa juba 1944. aasta alguses Euroopasse tungida. Kui mitte maailma, siis vähemalt Euroopa ajalugu oleks sellisel juhul võinud kujuneda sootuks teistsuguseks.
Valiku koostamisel üritas autor raamatusse paigutada suuremad ja kaotusterohkemad Eestis toimunud sõjalised kokkupõrked, jättes samas ruumi ka paarile kas suuremat sümboolset või poliitilist tähendust omavale lahingule, nagu näiteks Liivi Ordu viimasele väliheitlusele 1560. aastal. Raamat on varustatud hulga uute lahinguskeemidega ning seniavaldamata fotodega.
