Raamatus «2013-2024» Kivivalgel vaatab argiseid asju ja sündmusi, mis tema ümber toimuvad, ja inimesi, kes tema ümber toimetavad, ja mõtleb mingeid mõtteid ning meenutab asju, mis on olnud. Sündmused, inimesed ja elatud maailmad ent segunevad, muutuvad poorseks nagu [i:73151]i filmides; reaalsused varisevad üksteisesse nagu [i:5879]i romaanides. Kivivalgel on [i:87972]i kirjutamisprojekt. Vabar on varem oma nime all avaldanud jutukogu „Ribadeks tõmmatud linn“ (2023) ning koostanud proosakogumiku „Mitte-Tartu“ (2012).

Tegelik koht asub muutumatuna väljaspool aega ja ruumi. Põhiasjad seal ei sõltu siinse maailma muutustest. Ta on nagu tilluke, veetilga suurune paralleelmaailm pärismaailma kõrval. Kummaski maailmas on «mina», ja mõlemad minad on omavahel seotud pikkade-pikkade juhtmete ja voolikute abil, mille kaudu on võimalik mõlemas suunas transportida vajalikke toitaineid, energiat ja informatsiooni. Umbes nagu avakosmoses hõljuv skafandris kosmonaut on seotud oma kosmoselaevaga või nagu tuuker ookeani põhjas on seotud pinnal ootava paadiga.

Mõju on kahepoolne. Mõlema reaalsuse «mina» on justkui tolle teise reaalsuse avatar.

Loe [i:95579]i lugemissoovitust Raamatukoi blogis