Astraalsena ma astun läbi õhu --
ma õhtul käin ja
õhust hoian kinni.
Ma hoolimatult tavapärast lõhun
ja liiklusmärkidest
ei taha hoida kinni.

Kuid maisena ma kõnnin läbi linna --
käin asfaldil ja
märkidest pean kinni.
Mul mitte kuhugi ei ole vaja minna
ja nii ma lähen
vaatan vana filmi:

üks naine julmalt astub läbi õhu --
nagu hoolmatult, nagu üksnes filmis.
Ma nõksatan, on õõnsustunne
kõhus...
Ja võtan toolist
kõvemini kinni.