«Selle mälestusteraamatu sündi on innustanud sõbrad, kellega koos nühkisime koolipinke, kus meie kallid õpetajad püüdsid meid suure vaevaga inimesteks kasvatada, relvavennad omakaitsest, lennukoolist, 3. eskadrillist, õhutõrje raskesuurtükiväest ja 20. diviisist. Samuti saatusekaaslased sõjavangist, Siberi sunnitöölaagrist ja sõjajärgsest elust.
Selles raamatus kirjeldatud nõukogude perioodi mahuvad minu ja minu isa Siberi-sõidud, meie pere 1949. aasta küüditamisplaan ning selle eest põgenemine. Aga ka hulk järgnevaid töiseid aastaid, täis muresid aga ka rõõme. Abiellumine, oma kodu loomine, laste ja lastelaste sündimine - sel kõigel on hindamatult tähtis koht minu elus.
Tahan siin lihtsalt jutustada, millised me olime, need eestiaegsed noored, poisid ja tüdrukud, kellel tuli üle elada kolm okupatsiooni, milledest viimane kestis 50 aastat. Millised me olime enne seda, kui 3. eskadrill lahingusse lendas, kuidas me sõdisime, lootuses, et ajalugu kordub ja Eesti taas vabaks saab ning kuidas käis meie käsi pool sajandit kestnud nõukogude okupatsiooni ajal.»
Kaljo Alaküla