Eestis tähistatakse 2020. aastal 100 aasta möödumist taimekasvatusealaste teadusuuringute algusest. Eesti teadlased on selles vallas avastanud ja loonud palju väärtuslikku, millega nad on aidanud põllumehi, harinud rahvast ning puistanud tuumakaid teri kogu maailma teadusesalve. Üle 50 aasta on tehtud Eestis meristeemkultuuri alaseid uuringuid, millele pani aluse põllumajandusteadlane Viive Rosenberg.

Selle pikaajalise töö tulemusi käsitleb Viive Rosenberg monograafias «50 aastat meristeemkultuuri Eestis. Uurimused ja rakendused». Monograafia igas peatükis on kirjutatud selle teemaga seotud uurimistöödest ning esitatud tulemused, millele järgneb ingliskeelne kokkuvõte ning loetelu tähtsamatest avaldatud töödest.

Väljaannet illustreerivad enam kui 150 fotot, mis muudavad selle eriti huvipakkuvaks. Rariteetideks võiks pidada 50 aasta taguseid fotosid, mis oma kvaliteediga ei hiilga, kuid iseloomustavad ilmekalt tolleaegseid tingimusi ja saavutatud tulemusi. Raamatus on toodud tabeleid ja jooniseid teadustulemuste kohta, aga on kirjeldatud ka praktikas kasutatavaid tehnoloogiaid ja meetodeid. Kirjeldatud on taimehaigusi, mille kohta mujal on vähe andmeid nagu näiteks kartuli värtnakujulisuse viroid. Seetõttu on raamat väärtuslik lisaks teadlastele ja üliõpilastele veel aiapidajatele, kartulikasvatajatele ning teistele huvilistele. 

Kõige paremini iseloomustab raamatu sisu järgnev: 

Toetuskiri doktor Viive Rosenbergi monograafia «50 aastat meristeemkultuuri, uurimused ja rakendused» trükkimiseks. 

Tunnen doktor Viive Rosenbergi teadustööd ja tema saavutusi üle 40 aasta ja pean teda kahtlemata üheks Eesti kõige silmapaistvamaks põllumajandusteadlaseks, kes on pannud aluse meie taimebiotehnoloogia alasele uurimistööle, uurinud ja rakendanud kartuli ja aiataimede tervendamisel, paljundamisel ja istutusmaterjali tootmisel ning taimede geneetilisel säilitamisel in vitro mikrokloonimist ja meristeemmeetodit. Ta lõi oma tugeva koolkonna, mis organisatsiooniliselt tipnes 1981. aastal loodud kartuli tervendamislaboratooriumi asutamisega. 1990. aastal alustas efektiivset tööd Eesti Taimebiotehnika Uurimiskeskus EVIKA. Kahjuks ei ole Eesti teaduse finantseerimises toimunud ümberkorraldused tema teadustegevust vääriliselt toetanud, millest on sügavalt kahju. 

Viive Rosenbergi uurimistöö taimeviiruste uurimisel oli Eestis murrangulise tähendusega ja suure teadusliku ning praktilise väärtusega. Viiruste tõrje ei ole võimalik samade vahenditega, millele alluvad teised taimehaigused, sest viiruskehakesed on seotud taimerakuga. Seetõttu oli vaja selgitada võimalusi, kuidas elimineerida viiruskehakesed haigete taimede rakkudest. Sama tähtis oli ka terveks ravitud taimede edaspidine kasutamine tootmises, kuidas neid paljundada ja kasvatada. Sellega sai Viive Rosenbergi juhitud teaduskollektiiv ühena esimestest maailmas edukalt hakkama ning selle töö tulemused ja erinevad etapid leiavad trükkimiseks esitatud raamatus põhjalikku käsitlust. Loodud taimede in vitro geenipanka võib lugeda Eesti rahvuslikuks rikkuseks ja kultuuriväärtuseks. See võimaldab kartuli, aiakultuuride ja dekoratiivtaimede ning ka looduslike hävimisohus olevate liikide säilitamist ja nende asurkondade taastamist ning laiendamist. Raamatu käsikiri on kirjutatud ladusas keeles ja hästi illustreeritud ning pakub kahtlemata laialdast huvi ning loodetavasti noorte uurijate poolt ka järgimist. 

Anto Raukas, akadeemik, Ülemaailmse Innovatsiooninõukogu auliige, neljakordne Eesti Vabariigi teaduspreemia kavaler. Tallinnas 18. 10.2017