Hea lugeja!
Tänan, et oled huvi tundnud selle pisikese luulevihiku vastu, millest leiad neljal aastakümnel kirja pandud mõtteid iseendast ja ümbritsevast. See omamoodi tagasivaade elatud aastatele sai teoks spontaanselt, tänu juhusele, lihtsal moel – kui nii võib öelda. Mulle meeldib lihtsus ja on vastukarva sõnadega eputamine. Meeldib, kui on võimalik vähesega öelda palju ja kui minu öeldud sõna lugeja või kuulaja meeles teeb sellest oma pildi. Ja miks mitte – jätkab sealt, kus minul ehk pooleli jäi.
Seepärast võib vabalt kasutada ka neid iiri laulude tekste kui kellelgi on tahtmist – mainitagu vaid ära, et need on minu tehtud. Iirlaste lood näivad nii lihtsakoelised, ent peidavad endas sügavat kurbust ja veel kõrgemat rõõmu ja nad on tuntud üle terve Läänemaa. Seepärast ei saagi mul olla neile ainuõigust. Meil ei maksa end peita teineteise eest, sest varem või hiljem saab kõik salajane avalikuks. Ka siinsed ülestunnistused on tehtud selleks, et Sina siit edasi läheksid ja teeksid oma järeldused iseendast ja maailmast.
Roland Tõnisson
Sündinud 22.09.1968
Teoloog, kirjanik, publitsist
Avaldanud eesti keeles romaani «Uus Ilm» (2008), novellikogu «Tuuleväljad» (2014), romaani «Gosudar» (2016), artiklitekogu «Maarjamaa Kremli ja Pentagoni vahel (2016, kirjastus «Ammukaar»). Soome keeles «Osasto 26» (2015, romaani «Uus Ilm» tõlge) ja «Toisella linjalla» (2016).
Ameteid pidanud kiriku kellamehest abilinnapeani, kogudusevaimulikust trammijuhini. Jala maha pannud neljas maailmajaos ja oma mõtetes viibinud nii minevikus kui tulevikus. Sinna kutsun kaasa ka Sind, hea lugeja.
