Seitsmeks maailmaimeks peetakse muistseid ehitisi ja kunstiteoseid, mis oma tehnilise ja kunstilise täiuslikkusega hämmastasid ja vaimustasid inimkonda juba sajandeid tagasi.
Kuna seitse oli vanaaja arvusümboolika keskne arv, siis ei saadud ka maailmaimede loetelus sellest mööda minna. Aja jooksul vahetas mõni ime teise välja, kuid nende arv jäi muutumatuks.
Kõige sagedamini arvatakse muinasautorite teostes seitsme maailmaime hulka Giza püramiidid Egiptuses, nn. Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Efesoses, Zeuzi hiigelkuju Olümpias, Halikarnassose maosoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Neid vanaaja arhitektide ja skulptorite töid loetakse ka tänapäeval vanaaja seitsmeks maailmaimeks.