Kui sinu elus jääb aeg mingil põhjusel seisma, võib juhtuda, et vaikus hakkab rääkima. Minuga nii läks. Lamasin voodis ja väljavaated sealt tõusta ei olnud just üleliia suured. Aega mõelda oli palju. Ühel hetkel ilmusid valgele seinale read ning nii lihtne tundus olevat neid sealt maha kirjutada. Esialgu mõtlesin, et teen seda ainult ühele väikesele poisile. Juhuks, kui teda kunagi peaks huvitama.

Siis aga, lugedes lahkunud kolleegist kirjutatut, mõistsin, et kui sinu elust ähvardab saada raamat, on targem oma lugu ise ära rääkida. Lõpuks tegingi kaks varianti, teine on nüüd siin. Kindlasti mitte mingi eriline šeikspiir, aga loodetavasti maailm sellest palju õnnetumaks ka ei muutu.