Tasakaalustatud kunstiharidus tähendab seda, et leitakse tasakaal ühelt poolt lapse eeldatavate ealiste oskuste, loovuse ja huvide ning teisalt tema iseseisva tegutsemise vahel. Tänapäeval on lastetoad enamasti täis tööstuslikult toodetud mänguasju. Paljud neist arendavad lapse ealisi oskusi, kuid iseseisva kogemuse ja tunnetuse saamiseks on vaja, et laps puutuks kokku ka loodusliku, veel töötlemata ja kujundamata keskkonnaga. Käte vahelt välja libisev peen liiv, pehme kohev lumi ja plärtsuv pori läidavad kujutlusvõime ning lapsed õpivad mõtlema enda kogemuse kaudu. Kui lapse käsi on tegevuses, siis on ta õnnelik. Laps voolib, joonistab ja liimib, järelikult mõtleb. Mäng on lapse elu. Igas lapses on õnnelik loooja. Looduse loomulikud tagajärjed õpetavad.