Teise maailmasõja kannatusrikkail aastail ja järgnenud eetilis-moraalse laostumise perioodil torkast tahtmatult silma see, et nõrgenes ühiskondlike tavade mõju sõja koledustes toorestunud rahvamassidele.
Tänapäeva sugupooltevahelised ülivabad suhted, piiramatu meeleliste kirgede rahuldamise püüd, kuritegevuse järsk tõus ja prostitutsiooni ennenägemata levik meenutab pidu katku ajal.
Kas seksuaalinstinkt on inimese elus alati nii suurt osa etendanud ja kuidas lahendasid selle probleemi meie esivanemad?
Käesolevat tööd ei tule pidada teaduslikuks uurimuseks mainitud valdkonnas. Pigem on see mitmete ulatuslike mõtteavalduste ja autori isiklike kogemuste põhjal kujunenud seisukoht. Püüdes mitte laskuda moraalitsemisse, vaid mõista ja analüüsida nii esinevaid pahesid kui ka seksuaalinstinkti valdavat osatähtsust abielus, on käesoleva töö ülesanne mitte õpetada ja nõu anda, vaid tähelepanu juhtida sugupooltevahelises kooselus üleskerkivatele, arusaamist ja elementaarseid teadmisi nõudvatele küsimustele ning nende vastu huvi äratada.