«Kui viskad mu pojale Thomasele viltuse pilgu, kougib ta sul silmad peast. Kui paned talle jala ette, raiub ta selle maha,» ütleb Walter Cromwell 1500. aastal. «Aga kui sa temaga nugade peale ei lähe, on ta tõeline härrasmees. Valmis igaühele klaasikest välja tegema.»
1535. aastaks on sepa poeg Thomas Cromwell tagasihoidlikust sünnikodust kaugele jõudnud: ta on Henry VIII peaminister ning tema õnn on tõusuteel nagu ka Henry teisel naisel Anne Boleynil, kelle pärast Henry on Roomaga riidu läinud ja oma kiriku asutanud. Paraku saadavad Henry teod Inglismaa ohtlikku isolatsiooni, pealegi ei täida Anne lubadust sünnitada poeg, kes kindlustaks Tudorite vereliini. Kui Henry läheb Wolf Halli, märkab Cromwell, kuidas ta armub tasasesse ilmetusse Jane Seymouri. Minister mõistab, et kaalul ei ole mitte üksnes kuninga nauding, vaid terve riigi julgeolek. Rajades teed läbi õukonna seksuaalpoliitika ja keelepeksu mürgiaurude, peab ta sepitsema «tõe», mis rahuldaks Henryt ja kindlustaks tema enda karjääri. Ei minister ega kuningas pääse Anne´i viimsete päevade verisest teatrist puhtalt ega puutumatult.
Romaanis «Aeg äratada surnud», mis on Man Bookeri auhinnaga pärjatud teose «Wolf Hall» järg, uurib Hilary Mantel Inglismaa ajaloo üht kõige salapärasemat ja hirmuäratavamat episoodi: Anne Boleyni hävingut. See romaan on kui kõnelev pilt, hulljulge nägemus Tudorite Inglismaast, mis heidab valgust tänapäeva maailmale. See on oma võimete tipul oleva suure kirjaniku teos.
Hilary Mantel on üks tähtsamaid elus olevaid Inglise kirjanikke. Ta on kirjutanud kaksteist romaani, nende hulgas «A Place of Greater Safety», «Giving Up the Ghost», «Beyond Black», mis kandideeris 2006. aastal Orange´i auhinnale, ja «Wolf Hall», mis sai 2009. a Man Bookeri auhinna.
