Eesti rahvuskultuuri suurmehe, rahvuseepose «Kalevipoeg» looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) ülikooliaegsed õppevaheajad möödusid tema vanemate tolleaegses töö- ja elupaigas Peetri kihelkonnas Viisul.

Aastakümneid hiljem on ta meenutanud, et Järvamaa keskuses Paides kohalike haritlastega suheldes möödusid ta nooruse «tormi ja tungi» aastate säravaimad hetked. Oma ajastu suurkujud – Herder, Knüpffer, Faehlmann – äratasid ka noores Kreutzwaldis huvi rahvaluule vastu.

Viisu mõisa ümbruskonnast kirjutas Kreutzwald üles 28 regilaulu, mis olid talle hiljem märkimisväärseks toeks «Kalevipoja» koostamisel. Kreutzwaldil oli õnn kuulda veel elavat regilaulu selle ehtsas esituskeskkonnas. Tõenäoliselt ongi need laulud üles kirjutatud neidudelt kiigeplatsil.