Kajastab Eesti arengut 90 aasta jooksul. Väljaanne avaldati Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul.
See on uhke teetähis, milleni jõuavad vähesed inimesed, ka paljudel riikidel ei ole sellist vanust ette näidata. Nii auväärse eaga inimestel kui ka riikidel on sündmusterohke elulugu. Õnneks on ka Eesti riigi lugu nii arvudes kui ka sündmustes enamasti talletatud.

Statistikute keeles väljendatuna on paljud aegread siiski auklikud ja eri perioodide võrdlemine keeruline. On ju mõistetav, et 90 aasta jooksul kehtinud ühiskonna- ja majanduskorralduste tõttu on andmete aegpidevus kannatanud, samuti on lisandunud uusi valdkondi, mille kohta võrdlused kümnendite tagant puuduvad.

Juba 1920. aastate algul kirjutas Eesti riikliku statistikasüsteemi looja Albert Pullerits, et ühiskondlikud ja majanduslikud nähtused on väga komplitseeritud ja omavahel seotud ning ilma statistilise tähelepanuta on raske langetada õigeid otsuseid. Niisiis rõhutati info tähtsust juba okupatsioonide-eelses Eestis.
Praegu on ühiskonna ja keskkonnaga seotud nähtused ilmselt veelgi keerukamad, sest vahepealsel ajal on nii inimeste kui ka ettevõtete tegevus üleilmastunud. See teeb nähtuste mõõtmise väga keeruliseks ja eeldab suurt rahvusvahelist pingutust ja koostööd.
Usun, et mida aeg edasi, seda nõudlikumalt tahame vaadata nii nüüdisaja kui ka mineviku andmeid. Eestlased armastavad ajalugu.

See raamat üritab kõrvutada möödunud aegade statistikat kõige uuemaga. Nagu juba öeldud, ei pruugi see paljude tänapäeva teemade puhul õnnestuda või eeldab lisauuringuid.

Esimesed ja seni viimased statistilised sünnipäevakogumikud on 1938. aastal ilmunud «Estland: 20 Jahre Selbständigkeit» ja 1939. aastal ilmunud «Eesti: 20 aastat iseseisvust sõnas ja pildis». Käesoleva valimiku koostamise idee tuli just neist väljaannetest ning sügavast autundest inimeste ees, kes oma riigi statistikakorraldusele aluse panid.
Priit Potisepp