Leonora Palu on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, üks meie karusmaatilisemaid flöödivirtuoose ning suurepärane poeet, selles raamatus on kõik, mis ühes luulemenukis peab olema: kevad, suur armastus, pargipink, keskmine armastus, gravitatsioon, suurem pilt, väike armastus, koer, hing, surm, koiliblikas, lapsepõlv ja Ericson 628. «Aga mina panen kammi suhu« ühendab endas Marie Underi ja Ernst Enno parimad omadused.

võibolla tõesti vahel kusagil
välja pääl on talv isegi
suvi olla olnud niidul midagi
ähmaselt lapsepõlvest meenub
aga vot linnas on alati kevad
alati kellelgi on kevad seal
alati keegi võitleb kevadega