«Ahelnägemus» on Malle Pärna kolmas luuleraamat. Raamat sisaldab üpris valusat luulet, mis suuresti kujutab endast intellektuaalse ja eetilise inimese mässu tuima ja vaimutu maailma vastu. Malle Pärna luule on intensiivne, hästi sõnastatud, ka vabavärsis on alati kindel luuleline rütm. Malle Pärn on tuntud ka kui vaheda sulega ja terav-kriitiline arvamuslugude kirjutaja, erialadelt näitleja ja teoloog ühes isikus, mis, tuleb tunnistada, on üpris eriline kooslus. See erilisus peegeldub ka tema luules, tema looming ei ole võrreldav tavalise tänapäevase luulega, mis kipub sageli olema olmeline ja hingetu…
Kirjandusteadlane Ülo Alo kirjutab selle kohta nii: Eesti kirjandust iseloomustab naisluuletajate rohkus. Pealegi ei paista nad silma üksnes arvukuse, vaid ka kõrge taseme poolest. Vähemalt nii on see olnud käesoleva sajandini. Poetessid võistlevad julgesti poeetidega ning paljusid neist võib meesluuletajatega võrdseteks lugeda. Nii mõnedki ületavad viimaseid. Poeetide hulka võime kindlalt arvata ka teatri-, filmi- ja estraadinäitleja ning helilooja ja lauljana tuntud Malle Pärna. Ta on seni kokku pannud küll vaid kolm luuleraamatut, kuid nendes avaldatud värsid on sügavalt intellektuaalsed, täis intensiivseid otsinguid ja leide. Teda pole võimalik kellegagi segi ajada. Oma rajalt ei ole ta kunagi kõrvale kaldunud. Malle Pärna mõtisklused ja filosoofilised mõtteahelad ulatuvad sügavatest kuristikest kõrge taevalaotuseni.
