Romaani võõrsile heidetud peategelased on aastakümneid kinni oma vanades meeldumustes. Üks neist kujutleb, et kõik temale juhtunu on seaduspärane, teine aga arvab, et kõik on ainult juhus. Üks peategelastest püsib paigal oma uues kitsas eluringis, teine rändab ringi kogu maailma ulatuses. Ometi püsib nende vahel mingi igaveste pagulaste saatuslik side. Üks neist satub - enda meelest eksikombel - vaimuhaiglasse, ja kui ta sealt viimaks oma kaaslase abiga väljub, on tal tunne, et on siirdunud ainult väiksemast asutusest suuremasse.
Romaan annab rangelt realistliku pildi sõjajärgsest maailmast, olles aga filosoofiliselt irreaalne maailmakujutus, milles palju mõistatuslikku.