Ajaloolise Ajakirja 2015. aasta 1/2. numbri avaartiklis käsitleb Heiki Valk Võhandu jõe alguskoha sakraalkompleksiga seotud probleemistikku, sidudes kirjalikud teated suulise pärimuse, rahvaluuleainese ja mikrotoponüümikaga. Arvo Tering tutvustab 17. sajandil Riias tegutsenud loodusteadlaste kontakte Londoni Kuningliku Seltsi liikmetega, mis on ilmekaks näiteks keskuse ja perifeeria vahelistest suhetest. Peeter Tammisto artikkel keskendub vabariigi aastapäeva pühitsemise tavade kujunemisele sõdadevahelises Eesti Vabariigis kollektiivse mälu perspektiivist. Artiklis «Miks demokraatia Soomet ei päästnud?» uurib Ago Raudsepp demokraatliku rahu teooria vettpidavust 1941. aastal aset leidnud Suurbritannia ja Soome vahelise sõjalise episoodi näitel.

Oliver Pagel viib lugeja Viru hotelli, Inturisti ning valuutapoodide aega, keskendudes Moskva keskvõimu taotlustele ning kohalike liiduvabariikide võimalustele välisturismilt kasu teenimisel. Ljudmila Dubjeva publitseerib Peeter Tarveli seniavaldamata kirjatüki professor Jevgeni Tarle Prantsuse revolutsiooni käsitlusest. Numbri lõpetab Marten Seppeli arvustus Böhlau kirjastuses ilmunud artiklikogumiku kohta 1710. aasta kapitulatsioonidest.