«Ajavärin» on 1997. a. ilmunud poolautobiograafiline teos, mida autor ise kirjeldas kui «hautist», milles ta vaheldumisi lõpetab romaani, mille kallal on juba aastaid vaeva näinud ja nostalgitseb erinevaid elusündmusi meenutades.
Vonnegut kasutab ajavärina, tegevuste tahtmatu kordamise mõistet determinismi idee avamiseks, mida ta on erineval viisil teinud ka paljudes teistes teostes.

Kurt Vonnegut on üks väheseid Ameerika kirjanduse suurmeistreid, selline, kelleta Ameerika kirjandus kui selline oleks oluliselt vähem väärt kui praegu.