Ühel päeval, kui juba hommikust peale hakkab kõik viltu vedama, Felix sureb. Oma suureks õnneks leiab ta end paradiisist, kus pole muredele kohta. Naudi ainult igavest rahutunnet, istu pilveserval ja suhtle teiste surnutega. Kui see kõik ei tunduks ainult ängistavalt võlts. Õnneks ei ole paradiis tee lõpp, vaid ootesaal neile, kes pole surmajärgselt veel valmis edasi liikuma. Felix on.
Nõnda ta siis sukeldubki virtuaalmaailmadesse. Igaühes neis ootavad ees surnust ellu äratatud inimesed ehk neurikud ning neid valitsevad tehisintellektid.
Kulisside taha ei tasu vaadata – ka kõige ilusama lavaseade taga on eraldi maailm oma reeglite, süsteemide ning ka ajalooga. Milleks aga luua surnud inimestele tehismaailmu?
