Raamat tutvustab väljapaistvat nõukogude füüsikat, sotsialistliku töö kangelast akadeemik Pjotr Leonidovitš Kapitsat. Kapitsast on kirjutatud vähe.
Piiri taga kutsuti teda omal ajal vene aatomitsaariks ning mustaks teadusedeemoniks, kelle pilgu all värisesid teisedki peale laborantide.
Kapitsa on kord öelnud, et mida suurem on inimene, seda enam on vastuolusid temas endas ja nendes ülesannetes, mida elu ta ette seab; niisuguste vastuolude diapasoon on inimese väärtuse mõõdupuu. Toodud mõte osutub õigeks ka Kapitsa enda puhul. Ta on vastuoluline inimene, ning vastuolude diapasoon temas ja elu poolt talle esitatud ülesannetes on alati olnud kõrvutatav ajastu peaülesannetega.