Käesolevas teoses, mis on esimesi «sotsiaalseid» romaane vene kirjanduses seatakse teravalt teineteisele vastu kaks ühiskonnakihti: siin esinevad ühelt poolt «alandajad», esijoones isa ja poja Valkovski isikus, ning teiselt poolt «alandatud» – kogu Ihmenevite perekond ja jutustaja ise, kes võtab innukalt osa sündmustiku arengust. Vürst Valkovski, kelle omapärases isiksuses Dostojevski kujutas kõrgema vene aadli allakäimist, tõstab vanale Ihmenevile valesüüdistuse, kuna noor vürst Aleša ligineb Ihmenevi tütrele Natašale ja hülgab ta lõppeks, et abielluda rikka neiuga Peterburi paremast seltskonnast.
Peaintriigi kõrval on esitatud vaeslapse Nelli lugu, kelle isaks osutub sama vürst Valkovski, tüdruku ema petja.