Katrina võib ennast nimetada lausa professionaalseks varjajaks. Noorele naisele osaks saanud vägivald on mõjutanud nii ta enesehinnangut kui ka minapilti sedavõrd, et Katrina sagedasim soov on sulanduda tapeediga ühte, et keegi teda tähele ei paneks, või muidu...

Nii elabki Katrina justkui kahes erinevas maailmas: seal, kus ta on vari ja tapeet, ning kujutluste- ja raamatutemaailmas. Kuid siis avaneb – esialgu küll paotub – üks värav. Katrinas on miski hakanud kosuma, pead tõstma, aimu andma uuest jõust, mille olemasolu tundus varem suisa võimatu.