Nende hulgas, kellele on omistatud Eesti NSV rahvakunstniku austav nimetus, ulatub Aleksander Lätte (1860-1948) sünniaeg kõige kaugemasse minevikku.
Käesolevas monograafias käsitletakse A. Lätte pikaajalist tegevust eesti muusikaelu organiseerijana, koori- ja orkestrijuhina, muusikakriitikuna, heliloojana ja teadlasena.
Erilist tähelepanu on osutatud Lättele kui eesti esimese sümfooniaorkestri asutajale ja sümfoonilise muusika propageerijale Tartus XX sajandi algul, samuti tema tegevusele muusikakriitikuna.
Heliloojana on A. Läte tuntud peamiselt koorilaulude autorina. Käesolevas teoses tutvume ka tema sümfooniliste ning kammerteostega, millistes žanrides oli ta üheks teerajajaks eesti muusikas. Põgus ülevaade on antud ka A. Lätte teoreetilistest uurimustest, mis on laiemale üldsusele vähe tuntud. A. Läte ise andis aga oma teaduslikele töödele suure kaalu, täiendades ja viimistledes neid kuni surmatunnini.