TUISUST TULLES
Lund tuiskab maas, lund taevast alla,
saand igast majast lumekink.
Mu järel kinni lõksab link,
kohmsõrmil pusin hõlmad valla.

Siis vastu ahju jalatallad,
veel põsil ergab külmamink.
Oh, ahi, väärt on sinu kink,
kui kuuma mõnu kehha kallad.

- Kui palju oled eluajal
sa ladund ahje, minu taat!
Ja igas soojas toas ja majas,
kus ka ei tunta töömeest-loojat,
on osake su kätesoojast.

Kui nii kord endast öelda saaks...