Leedu tuntud kirjaniku romaan «Altarite varjus» haarab lugejat oma psühholoogilise sügavusega ja dramaatilise pingega.
Romaan on kirjutatud südamlikult ja siiralt, sest käsiteldav aine on autorile hästi tuntud ning lähedane, sest ta ise on seisnud sama probleemi ees.
Romaan viib lugeja katoliku vaimulikkonna omapärasesse suletud eluringi, andes samal ajal laiahaardelise pildi 20. sajandi esimeste aastakümnete Leedu ühiskonnast.
Romaani peategelase, tundehella ja juurdleva mõistusega noore preestri endaanalüüside kaudu avab autor psühholoogilise sügavusega need sisemised vastuolud, mis on paratamatud inimese põhiolemuse ja vaimulikukutse poolt dikteeritud eluvõõraste moraalinormide vahel. Avaldades teravat protesti vaimuliku seminari kasvatussüsteemi, vaimulikkonna amoraalsete eluviiside, jumalasulaste silmakirjalikkuse ning vaimse piiratuse vastu, jõuab romaani peakangelane pärast aastaid kestnud kõhklusi sidemete katkestamiseni katoliku kirikuga.