«Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile» analüüsib raamatu tõlkija, kommenteerija ja saatesõnastaja, egüptoloog Sergei Stadnikov (Stadnikow) Vana-Egiptuse Keskmise riigi aegse (ca 2040 – 1782 eKr) jumalkuninga institutsiooni olemust. Viimasega seoses süvenetakse nii valitseja seotusele maailmakorraga (Maat), tema pea piirideta võimule ja privileegidele kui ka ametist johtuvatele kohustustele.

Ülevaatlikus vormis esitatakse ka kuningriikluse püsistumise kulg IV aastatuhande eKr lõpust kuni Keskmise riigi alguseni. Teemakohastest kirjalikest allikatest käsitletakse eelkõige vaaraode titulatuuri, Püramiiditekste, »Õpetussõnu Merikarale», «Amenemhet I õpetust oma pojale Senusertile» ning «Sinuhe jutustust».Eriti põhjalikult süüvitakse vaarao Amenemhet I nimel loodud ülipopulaarse didaktilise teose kirjanduslikku, filoloogilisse, ajaloolis-poliitilisse ja usundiloolisse analüüsi. Vastavad tähelepanekud, järeldused ja hüpoteesid kajastuvad muuhulgas rohkearvulistes märkustes ning kommentaarides.

Eraldi äramärkimist väärivad rohkearvulised autoripoolsed erinevate tõlgete ja kirjakohtade võrdlused; näiteks analüüsitakse egüptoloogide H. Brunneri, R. Parkinsoni, G. Poseneri, W. Helcki, A. Volteni, E. Blumenthali, M. A. Korostovtsevi jt teemakohaseid uurimusi. Samuti üritab S. Stadnikov (Stadnikow) asetada «Amenemhet I õpetust oma pojale Senusertile» maailmakirjanduse subjektide otsese ja kaudse kommunikatsiooni konteksti.