Inge Ojala kirjutab neile, kes soovivad vaeseid, õnnetuid ja kodutuid aidates maailma muuta. Pärast raamatu lugemist peaks igaüks paremini mõistma oma teele sattunud inimest, kelle käitumine on eriskummaline või teeb koguni haiget. Paljud hilisema väärkäitumise põhjused peituvad lapseea läbielamistes.
Raamatu autor kirjeldab Peeteli kiriku tänavalaste keskuse alguspäevining halenaljakaid-ahastamapanevaid lugusid sellest, milline võib olla ühe lapse elu tänases Tallinnas.
Inge Ojala ja tema meeskond on loonud Peeteli kiriku juurdetänavalaste keskuse. Meditsiiniline ja teoloogiline haridus on Inget selles raskes töös aidanud ning kümned ja kümned lapsed on leidnud südamesoojuse ja kodu.

Sisukord
7 Eessõna
9 Ma armastan americat!
15 Palun, pea vastu!
21 Tarkus tarviline vara
25 Mure
29 Kui ilus siin on! Kas oleme Soomes?
33 «Olla vaba mees, tead, on ikkagi cool!«
39 Mis me seal teeme? Seebivahtu sööme...
45 Kopli leiud
49 Lugu tulle jäänud Mukist
55 Tom kiriku keldrist
63 Geenius prügikastide vahelt
69 Sõbratarid, kes vihkavad mehi
75 «Las surevad niisama ära...«
83 Julgustades ja kiites sammhaaval edasi
89 Inimesed, aidake meil inimesteks saada!
95 Uskmatu võib olla kristlasele eeskujuks
103 Kus pesta tänavalast?
111 Öörezhiimiga laager
117 Dokumentideta ja süüdimatu -- kuhu on tal minna?
123 Politseinik tänavalapse ees ei vabanda
129 «Ma ei saa enam meesteta...«
135 Lily on tagasi
141 Sületäied kauneid roose
149 Me joonistame elu
155 Seenele!
161 Öised jumalateenistused Pöide kirikus
167 «Kuidas te ennast tunnete?«
173 Taevas on palju elupaiku
179 Sünnipäevad
185 Tagasi Kopli liinidele
189 Järelsõna