Hingerõõmus ja -rahus saame elada vaid siis, kui salgame enese ja tühjendame end täielikult, pühendudes oma ligimesele. Arhimandriit Makarios ei ole andnud oma raamatus retsepte, mida järgides inimestevahelised suhted iseenesest paraneksid, kuid annab meile õigeusu traditsioonile ja pühadele kirikuisadele toetudes lihtsal ja arusaadaval viisil alused Jumala ja ligimesega kooseksisteerimiseks. Vaimses elus ei tohiks olla rõhumist, pinget ja väsimust, see peaks olema täidetud rõõmu, vabaduse ja hingamisega. Inimesed, kellega suhtleme, peaksid tunnetama meie sümpaatiat, soovi neid aidata ja tõelist armastust.

Sellises suunas ja vaimsuses arendas arhimandriit Makarios andestamise jõu ja inimsuhete teemasid oma raamatu hingehoidu ja eetilisi küsimusi käsitlevates peatükkides. Need arutlused hõlmavad vaimset endassesulgumist, inimlikku kooseksisteerimist ja meie suhteid ligimesega. Sellest kõnelevad ka püha Maksimos Tunnistaja armastusele pühendatud teose nelisada peatükki, mida on tutvustatud raamatu viimases osas.