Üks hea hing nimetas kord kirikuõpetaja Jaan Tammsalu trepikäsipuuks, millele toetudes on hea läbida maist murede rägastikku ja liikuda taeva poole.

Praeguses liigestest lahti ajas leidub liiga palju ebakindlust ja hirmu, aga ka eksitavat pealiskaudsust ja minnalaskmist, asjatut rapsimist. Vaimulik on kuulanud ja näinud paljude inimeste lugematuid hädasid ja võimalusel aidanud leida väljapääsuteed. Siin raamatu kaante vahel pakub ta essentsi neist kogemustest – mõtteainet ja äratundmist ehk nii mõnelegi.

Katkend raamatust: «Me aeg-ajalt kipume unustama, et me oleme siin ainult läbisõidul. Seal, kuhu me oleme teel, ei vaja me mitte midagi neist asjadest, mis meil on, välja arvatud siit lahkumisel mõnda riideeset ja kingapaari. Vaid niipaljukest pannakse meile siit kaasa. Oh, oleks meil tarkust taibata enne kui hilja, et vajame väga vähe!»