Väljaanne tutvustab Eestis aastal 2020 toimunud arheoloogilisi välitöid. Kogumik sisaldab 22 ingliskeelset, emakeelsete resümeedega artiklit, mille autorid töötavad muuseumides, ülikoolides, eraõiguslikes asutustes ja Muinsuskaitseametis.
Kiviaja asulatest tutvustame Narva lähedal paikneva Riigiküla IV kiviaja asulakohta uurimistulemusi, seal tegutses prof. Aivar Kriiska uurimisrühm. Pronksiaja muististest jõuti sisuliselt lõpuni pronksiaegse Asva kindlustatud asula G-kaevandi uurimisega (U. Sperling jt). Lõhutud pronksi- ja vanema rauaaja kalmeid uuriti Kadaka pangal Tallinna lääneserval (G. Vedru). 2020. aastal enim kõneainet pakkunud uuring leidis aset Saaremaal Urel, kus avastati rooma rauaajast pärinev ohverdamiskoht (M. Mägi). Samuti käsitletakse uut sadamakohta Mullutu piirkonnas Saaremaal (samuti M. Mägi). Põhjalikult tutvustatakse juba 2010. aasta paiku päevavalgele tulnud, kuid alles 2020. aastal riigile üle antud aardeleidu Peipsi äärest Pusil (I. Leimus). Kalmetest pakume ülevaadet Läänemaal Kuresel lõppenud uuringuid (M. Mandel jt), Virumaal Ebaveres leitud kalmetest (Ü. Tamla jt)ning jätku-uuringutest Viljandimaal Sammastes (M. Kaseorg ja H. Valk).
Tutvustame ka Järva-Jaani kiriku keskaegse käärkambri selgitamist ning uuringuid Setomaal Viro tsässona ja selles asunud kiviristi ümbruses. Linnades toimunud uuringutest saab põhjalikumalt lugeda Tallinna
Pärnu mnt 59B leitud eeslinnakihti ja keraamikatöökoda, Tallinna Kiikri ja Kalaranna tänava piirkonnast leitud kaht laevavrakki, samuti Paides linnusesse viiva tee piirkonnas leitud hoonet ja lubjaahju. Artikliga on esindatud Otepää katkukalmistu uuringud. Maa-asulates tehtud uuringutest on artikliga esindatud Sargvere uuringud ja Vaabina mõisas tehtud välitööd. Tutvustatakse Hiiumaa lähedal asuva Gullkrona kuunarivraki dokumenteerimistöid. Kokkuvõtvad artiklid käsitlevad läinud aasta arheoloogilisi uuringuid tervikuna ning olulisemaid otsinguvahenditega kogutud leide.
