Käesolevas teoses käsitleb autor arhitektuuri kui ruumikunsti selle avaras ulatuses – alates selle sünnist tühjuses, läbides nii loomade, kutseliste arhitektide, aga ka arhitektideta arhitektuuri, lõpetades valdkonna võimaliku tulevikuga. Teos ei ole mõeldud ainult erialainimestele, vaid kõigile haritud Eesti kodanikele, kes on huvitatud ehitamisest, ehituskunstist ning tehiskeskkonnast uues, loodussäästvas koosluses. Sellest arusaamine ei nõua erialalisi eelteadmisi. Viidete kaudu on aga lugejal võimalik edasi liikuda arhitektuuri sügavamatesse sfääridesse.

«Leonhard Lapini roll eesti arhitektuuri- ja kunstiloos on olnud väga unikaalne, hõlmates peale praktilise tegevuse ehitus- ja kujutava kunsti probleemide teoreetilisel lahtimõtestamisel, ning seda nii tagasivaatavalt kui ka tänast päeva puudutavalt.» – Roomas Rein «Arhitektuur lõpmatuseni», Eesti Arhitektuurimuuseum, 2007