Saksa naiskirjaniku Hedwig Courths-Mahleri (1867-1950) romaanides on alati tegemist abieluga vaese ja rikka vahel, tõusuga väikekodanlikest oludest imelistesse aadli või suurkodanluse ringkondadesse ning seega rikkuse ja õnne tippudesse. Nii mõnegi haarava pealkirja taga on moraal, et kannatustes järeleproovitud voorused saavad alati tasutud. Vaatamata sellele, et autor end lugejate maitsele sobitas ja kirjandusliku turu nõudmisi pidi arvestama, ei kaotanud ta kriitilise enesehinnangu võimet. Igatsus tema romaanides tõotatud õnne järele eksitas lugejannad sageli unelmate maailma, pannes unustama neid mitterahuldavat tegelikkust, mis neis teostes aga puutumata ja seega ka muutmata jäi.

Courths-Mahleri nimega on alati seotud ülivõrded. Ta on kirjutanud üle 200 romaani, millest ainuüksi 14 ilmusid 1920. a. jooksul. Kui kirjanik suri, ulatus tema romaanide kogutiraaž umbes 30 miljoni eksemplarini. Aastakümnete vältel oli ta autoriks number 1 raamatukogudest laenutatud teoste arvu poolest. Oma teoste kogutiraažiga oli ta edukaim saksa naisautor XX sajandi esimesel poolel. Paljud tema romaanidest on tõlgitud, teatrites lavastatud ja üle 20 neist ka filmitud.