«Armastuse ajalugu» on kummastavalt ilus romaan kahest inimesest, kelle elud on kokku põimunud nii keerulisi teid pidi, et isegi raamatu viimasel leheküljel ei suuda lugeja lõplikult mõista, mis siis õieti juhtus…

See on liigutav lugu üksindusest ning vajadusest täita tühimikku, mille jätab kaotatud armastus. Raamatu tegevus toimub 60 aasta jooksul, ulatudes tagasi natside poolt okupeeritud Ida-Euroopasse ja jõudes tagasi tänapäeva New Yorki.

Leo Gursky on pensionil olev Poolast pärit lukksepp, kes põgenes sõja ajal New Yorki. Tema viimased eluaastad on kantud üksindusetundest, murest selle pärast, et ta võib ühel päeval surra, ilma et keegi tema kadumist üldse tähele paneks. 14-aastane Alma Singer püüab iga hinna eest säilitada mälestust oma surnud isast ja samal ajal kergendada ema kaotusevalu ja depressiooni.

Lisaks Gurskyle ja Almale võib raamatu üheks peategelaseks pidada kirjutamist. Raamat, mille Gursky aastate eest kirjutas ja mille teekond eraldi tegevusliini moodustab, kannab samuti nime «Armastuse ajalugu«. Aegamisi avanev raamat heidab ühtlasi valgust Gursky kujunemisele ja mõjule, mida see oma lugejaile avaldab. Tema olmekoomika ja pealtnäha pisut naeruväärse oleku tagant hakkab tasapisi välja kooruma sügavalt liigutav väärikus ja meelekindlus. «Armastuse ajaloo» katkendid omakorda on õhulised ja õrnad. Krauss liigub enesekindlalt eri häälte vahel, teismeline ja kohmakas, kuid terane Alma mõjub sama paeluvalt kui pealtnäha kibestunud, ent siiski lootusrikas Gursky. Seega kasvab ka põnevus sedamööda, kuidas eri lood ja tegelased üksteisele lähenevad.

Loo edenedes hakkab lugejale vaikselt selguma Leo Gursky ja Alma seotus ning nende kahe üksildase hinge meeleheite suurus ja võimalik lunastus…