Nancyle tundus, et mõistus hakkab hägustuma. Teda oli kõige julmemal viisil haneks püütud. Teda pettis himur vanamees, kes oli ta maailma teise otsa peibutanud. Tal pole mingeid sugulasi. Pole kedagi, keda ta võiks armastada ja kes armastaks teda ilma igasuguste tingimusteta.
Naist haaras närviline võbin. Ta meenutas õudusega oma eelmisi jutuajamisi Philippega ja mõistis – kõik, mida mees ütles või tegi, vastas ta veendumusele, et tema on valmis papakese armukeseks hakkama. Ta peab teda üheks nendest naistest, kes olid valmis ilusa, kindlustatud elu eest loovutama oma keha igale himurale vanamehele.
Järelikult on ta posti teel kohale tellitud armuke...