Yamina kangestus, kui uus hirmuhoog temast üle uhtus.
Elu oli muutunud hädaohtlikuks. Imekaunis noor venelanna oli sunnitud otsima Krimmi sõja aegses Konstantinoopolis sultani haaremis varju hullunud rahvahulga eest, kes oleks ta tükkideks rebinud. Ja kui ka haaremis ähvardas Yaminat oht, mitte küll tema elule, vaid vooruslikkusele, pidi ta taas põgenema.
Peidetuna suure idamaise reisikirstu põhja, kanti ta sultani kingitusena laeva pardale. Yamina arvas, et lõpuks ometi on ta kaitstud, kuni kuulis mehe häält, kes võttis sultani kingituse vastu -- see oli mees, keda ta põlgas.
Pigem läheks ta tagasi haaremisse või lõpetaks oma elu merepõhjas kui oleks laeva pardal selle koletise võimuses...