Nende kaante vahel on kirjas luuleread armastusest ja elust just nii, nagu Kreet on seda kogenud ning tajunud. Kuna Kreet armastab Eestimaad ja on lummatud kodumaa loodusest, on mõned read pühendatud just Eestimaale. Ta usub, et armastus päästab maailma ning suudab muuta ka elu Maarjamaal senisest veelgi harmoonilisemaks ja imelisemaks.

Kuigi Kreet on läbi paljude aastate kirja pannud ligi paarsada luuletust, ei nimeta ta end luuletajaks ega võrdle end oma kaugete sugulaste Lydia Koidula, Johann Voldemar Jannseni ega ka oma lemmikluuletajate Doris Kareva ja Artur Alliksaarega. Samamoodi nagu ta ei pea end kirjanikuks, kuigi on mitme raamatu autor ja kaasautor; ega pea end heliloojaks, kuigi on loonud üle kahekümne meloodia ja laulu; ega pea end muusikuks, kuigi on andnud enda meisterdatud harfil mitu kontserti. 

Kreeda arvates on meie üheks kõige olulisemaks ülesandeks inimesena siin Maa peal õppida armastama iseennast ja oma lähedasi. Kui mõni neist ridadest aitab sul saada senisest paremat ühendust oma südame ning armastuseväega ning olla seeläbi armastavam abikaasa, sõber, õde, vend, naaber, laps või kolleeg, on Kreet ääretult tänulik.