Pead tõstva vallalisuse, katkise kohtingukultuuri ja üha lokkavama seksuaalse inaktiivsuse taustal kukub sündimus kolinal. Käesolev raamat uudistab, võimalik, et kõige olulisemat selle veelahkme taga peituvat tegurit: meie praegusaja armastusekäsitust. Läbi inimajaloo on kogukonnad jaganud erinevate suguelumoraalidega vürtsitatud väljamõeldud lugusid, mis ajendaks inimesi end kellegagi siduma ja järglasi saama. Kutsudes lugeja esmalt kaasa rännakule läbi inimlaste sugulise läbikäimise 6 miljoni aasta pikkuse arenguloo – kus promiskuiteeti, polügüüniat ja monogaamiat leidub kord rohkemal, kord vähemal määral –, heidab „Armulood viikingitest Tinderini” pilgu õhtumaiste sugueluga seotud tõekspidamiste radikaalsele arengule viimase aastatuhande jooksul. Põhjamaiseid kirjandusteoseid analüüsides avab autor umbkaudu aastatel 1200, 1750 ja 1968 aset leidnud Lääne esimese, teise ja kolmanda seksuaalrevolutsiooni sisu. Kokkuvõttev peatükk kiikab aga juba sümboolselt 2029. aastasse paigutatud neljanda seksuaalrevolutsiooni poole. Tundub tõenäoline, et tehisaru ja muud tehnoloogiad muudavad inimeste suguelu põhjapanevamalt kui ükski varasem revolutsioon.

Mads Larsen on kirjandusteadlane, kes uurib kultuuri muutumist evolutsioonilisest vaatenurgast. Larsen on avaldanud üle kolme tosina teadusartikli; „Armulood viikingitest Tinderini” on tema esimene teadusmonograafia.