Neiu astus kiiresti ukse poole, andes mõista, et tema otsus on lõplik ja mingeid järeleandmisi loota ei maksa. Richard ruttas talle järele.
«Capricia!» See kõlas peaaegu lahkelt.
Miss Vogan pöördus ja kergitas pahaselt kulme. Mäletatavasti ei olnud ta andnud sellele mehele luba kõnetada teda eesnimega.
«Mõne aja pärast lahkun siit kindlasti, ainult mitte praegu. Seniks tuleb harjuda – minul teiega, teil minuga.»