Mul vedas elus selles, et minu aeg langes ühte Põhja-Atlandi heeringabuumi aegadega.

Minu nähes see algas, minu nähes ka lõppes. Kui see oli kadunud, taipasin, et pöördumatult. Mind valdas piiritu tõmme: sinna tagasi. Paraku on kõik laevad, millised selles epopöas figureerivad, juba igaviku roog. Tekstid koos fotodega peavad siin täitma oma ajaloolise missiooni raudsete meresõitjate ees võlga kustutamaks. Auvõlga, mu sõbrad.
Viljo Anslan