Tõlgitud raamatust „Aatomik ja Küberneetiline Karu“.

Kord, kui Aatomik läks jälle Teadlase käest küsima, mis tal teha tuleks, juhtus midagi ootamatut.
Teadlane vaatas murelikult üles oma suure musta mikroskoobi juurest, millega ta parajasti looduse saladusi uuris, ja vangutas pead.
«Kuule, Aatomik,» ütles ta, «sa ei lase mul ju nõndaviisi üldse tööd teha. Millal ma looduse saladusi avastan, kui sa iga natukese aja tagant käid küsimas, kuhu minna või mida teha?»