August Gailit oli kirjanik, kes oma avalikes esinemistes ja vähestes autobiograafilistes kirjutistes väärtustas loomingut ja hoiatas liigse tähelepanu eest autori isiku vastu. Kuid oma isikulugu taandades, varjates ning viimastel elupäevadel isegi selle tõendeid hävitades soodustas ta paratamatult nende legendide ja lugude levikut, mis hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Miks muidu meelestub mitmest kirjaniku surma järel ilmunud mälestuskirjutistest eelkõige see, et rõhutatakse elava Gailiti lähedust?!