Ühel kallil õhtul
toonekurg me kambris
ööbida sai loa -
õndsalt maha heites
koivad kokku murdis
nagu liigendnoa;
seitse patja seadis
kauni kaela alla
risti üle toa;
majavaimult tellis
hommikuseks eineks
kerge konnaroa.

Kuulis konnanoorus
kõmu sellest loost,
hüppas, näppis kure
aatomiteks koost.