Eesti rahvakoolile rajas aluse Bengt Gottgried Forselius. Forseliusel olid head eeldused rahvaõpetuse organiseerimiseks. Ta sündis Eestimaal ja tundis hästi kohalikke olusid. Tema isa Johann Forselius oli lõpetanud Upsala ülikooli magistrikraadiga ja olnud enne poja sündimist Tallinna toomkiriku õpetaja ja toomkooli rektor (1639-1641). 1641. aastast alates elas perekond Risti pastoraadis.

Forseliuse elutöö kujunes lühikeseks, kuid tulemusrikkaks. Ajalukku läks ta rahvaõpetuse rajana ja koolmeistrite kooli asutajana. Forseliuse organiseeritud rahvaõpetust võib pidada tähelepandavaks nii organisatoorselt kui metoodiliselt. Selles on palju uusaegseid mõtteid. Elutöö vääriliseks kujunes Tartu seminari avamine 1684. aastal. Avatud koolis anti tulevastele koolmeistritele õpetamiseks vajalikud eelteadmised, levitati Forseliuse väljaantud uut aabitsat, anti maarahvale koolmeistrid, kelle vahendusel pandi alus esimesele koolivõrgule.