Algatus baltisaksa suundumusega seltsi loomiseks tuli eestlastelt. Tegevusele pandi alus 29. detsembril 1988. a 22 inimese osavõtul. Uue ühenduse peamiseks eesmärgiks pidi olema baltisakslaste ajaloolise osa ja kultuuriliste saavutuste teadvustamine kaaskodanikele Eestis. Kuna mõned aktiivsed seltsiliikmed olid Tallinna Linnaarhiivi kaastöölised, hakkas selts koos käima Tolli tänaval asuvas Linnaarhiivis. Seltsi teaduslikust potentsiaalist andsid tunnistust mitmed seminarid.
Seltsi tegevuses on alati olnud probleemiks akadeemilisuse ja seltskondliku külje ühitamine. Osalt johtub see liikmeskonnast. Kõrvu erialateadlaste, ajaloolaste ja filoloogidega kuuluvad seltsi paljud truud asjahuvilised.
Nii jalutuskäigud vanalinnas kui ka väljasõidud mõisatesse ja tutvumine mõisaarhitektuuriga on kujunenud traditsiooniks. Selts on aidanud kaasa mitme baltisaksa perekonna kokkusaamise korraldamisele Eestis. Nagu ennegi on peamiseks töövormiks ettekande- ja diskussiooniõhtud, mis toimuvad reeglipäraselt iga kuu viimasel kolmapäeval. Ettekandekoosolekud on avalikud.
Paraku tuleb tõdeda, et seltsi tegevus pöördub üha enam sissepoole. Kuigi iga aasta on lisandunud paar uut liiget, langeb mõni välja. Seltsi tegevliikmete arv on kõikunud 30 piires. Selts üritab oma missiooni edaspidigi täita ja olla paigaks, kus on võimalik arutada eriomaseid baltisaksa teemasid. Seaduse järgi peab selts end järjekordselt ümber registreerima. Mittetulundusühingu Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis tegevuse eesmärk jääb endiseks, kuid olulise uuendusena ei ole enam vahet tegev- ja toetajaliikmete vahel. Vastavad põhikirjapunktid on toodud käesoleva trükise lõpus.

Brošüüri sissejuhatuses annab Sirje Kivimäe üksikasjaliku ülevaate seltsi saamisloost, eesmärkidest, liikmeskonnast jm. Järgneb tegevuse ülevaade aastate lõikes. Lisatud on juhatuse liikmete, tegevliikmete ja toetajaliikmete nimekirjad.