«Ma ärkasin selle peale, et unistasin Emiliast. Ma ei suuda aru saada, miks ma nii palju tüdrukutest mõtlen. Kas mul on midagi viga? Vahest peaksin ma minema mõne psühhiaatri juurde, lesima kortsus diivanil ja rääkima oma lapsepõlvest. Seejärel peaksin ma joonistama paberile mingi pleki ja jutustama, mida ma seal näen. Tüdrukuid, ütleksin ma ja mind pandaks hullumajja kui seksuaalmaniakki.»
Nadja, Paulina, Ida, Emilia… Tüdrukud on peamiselt Bertil mõtteis ja nendest kirjutab ta ka oma päevikusse. Kelle kasuks ta otsustab? Ja kas on keegi, kellele tema meeldib? Kui ta saaks ühe väikese armastuskirja… Üks kolmeteist ja poole aastane poiss hindaks seda väga.