Seersant
Washington Poe võib oma sõbrad ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ja pöial jääb ikkagi üle.
Üks neist sõpradest on Estelle Doyle. Terava keelega patoloog on alati elu pahupoolega tegelenud, aga kas võib olla, et sedapuhku on ta tõesti liiga kaugele läinud? Naise isa on mõrvatud kahe lasuga pähe – juhtum paistab selge ja lihtne. Estelle'i kätel on märgid tulirelva kasutamisest ja värskel lumikattel maja ümber ainult tema jalajäljed. Vahistamisest alates on too lausunud vaid kolm sõna: «Öelge Washington Poe'le.»
Samal ajal saadab mürgitaja, kelle meedia on tituleerinud Botaanikuks, kuulsustele luuletusi ja kuivatatud lilli. Paistab, et tapja suudab liikuda läbi seinte. Hoolimata ohvrite hoiatamisest ja politsei võetud abinõudest tapab ta ikkagi karistamatult.
Washington Poe'l, mehel, kes ei salli suletud ruumi mõistatusi, terendab ees elu pikim nädal…
M. W. Craven ei vaja eesti lugejale kaugeltki enam tutvustamist. Tema «Washington Poe» põnevussarjas on ilmunud juba neli raamatut, millest viimset kui üht on kõrgelt tunnustanud Briti krimikirjanike ühendus. Ka sarja viies romaan – lummav, õudne ja tapvalt vaimukas «Botaanik» – oli Briti parima krimipõneviku prestiižse auhinna nominent
Craven oskab juhtida sündmusi suurepäraselt kummalisest algusest kuni ägeda finaalini mööda keerulisi radu, kus on nii ümbersõite kui ummikteid.[i:72170]
Ma jumaldan seda sarja[i:128708]
Kiire, raevukas ja oi-kui-nauditavKeith Nixon
